Listing 1 - 6 of 6 |
Sort by
|
Choose an application
Choose an application
Justus Lipsiuse (1547–1606), varauusaegse Euroopa ühe mõjukaima humanistliku mõtleja ja antiikkultuuri professori tööd sündisid ajal, kui tema kodustes Madalmaades toimus äge usu- ja võimuvõitlus. Lipsius vastas ühiskonna hädadele stoa filosoofia juurde pöördumisega ning temast sai uusstoitsistliku mõtlemise põhikujundaja ja elulaadi tutvustaja. Tema õpetuse keskmes seisis kristliku kannatamise asemel apatheia ehk tunnete vältimise idee. Selleni pidi aitama jõuda teadlik mõttetöö iseendaga meelekindluse saavutamiseks, mida siinse kogumiku põhitekst elava dialoogi vormis selgitabki. Raamatu avab aga Lipsiuse menukas kõne laimamisest, kus ta käsitleb laimu räpast olemust tülide allikana ning näitab, et laimule ei ole mõtet vastata laimu ega kättemaksuga, vaid stoikule omase käitumisideaaliga: meelekindluse, kannatlikkuse ja põlgusega.
Choose an application
David Hilchen (1561-1610) ist einer der wenigen international bekannten Livländer der frühen Neuzeit. Trotz seines einstigen Ruhms haben spätere Generationen den Einfluss keines anderen Livländers so kontrovers bewertet: vom humanistisch gebildeten Rechtsgelehrten, Modernisierer der Stadtkultur, Vorkämpfer des Luthertums und Musensohn'Heliconius'bis zum'Höllenkind', das seine humanistische Gelehrsamkeit zur Vernichtung der Freiheit und Verschlechterung der Lebensbedingungen seiner Landsleute benutzte und endlich selbst ein Opfer des Humanismus wurde. Die vorliegende Edition seiner Gedichte mit Übersetzung und Kommentar versammelt zum ersten Mal die weitgehend unbekannte Dichtung und macht damit zugleich die Anfänge der politischen Dichtung in Livland zugänglich.
Choose an application
How can we portray the history of Renaissance knowledge production through the eyes of the students? Their university notebooks contained a variety of works, fragments of them, sentences, or simple words. To date, studies on these materials have only concentrated on a few individual works within the collections, neglecting the strategy by which texts and textual fragments were selected and the logic through which the notebooks were organized. The eight chapters that make up this volume explore students' note-taking practices behind the creation of their notebooks from three different angles. The first considers annotation activities in relation to their study area to answer the question of how university disciplines were able to influence both the content and structure of their notebooks. The volume's second area of research focuses on the student's curiosity and choices by considering them expressions of a self-learning practice not necessarily linked to a discipline of study or instructions from teaching. The last part of the volume moves away from the student’s desk to consider instructions on note-taking methods that students could receive from manuals of various kinds.
PHILOSOPHY / History & Surveys / Modern. --- learning. --- manuscripts. --- notebook. --- university.
Choose an application
Choose an application
Listing 1 - 6 of 6 |
Sort by
|